side-area-logo
Arvamus eelarvamusest

Järgnevalt saate lugeda mu ema kirjatükki, nimelt on ta juba mitmes kord ülikoolis haridust omandamas, sedakorda andragoogikat ning peab õppetöö raames ühe kirjatüki kuskil avaldama. Mul on au, et just minu blogis :)

 

Arvamus eelarvamusest

Hille Läänemets

13.12.2017

 

Mis on eelarvamused ja kuidas need mõjutavad meie elu? Miks täiskasvanute hulgas on nii palju neid, kes võiksid edasi õppida või midagi uut õppida kuid jätkavad oma elu vana malli järgi, kuigi on näha, et see neid edasi ei vii ja ei aita.

Õppimise suhtes on palju eelarvamusi. Need on elu jooksul välja kujunenud hoiakud.

Eelarvamused õppimisest varjutavad täiskasvanuõppe võimalused.

Eelarvamusi võib kohata igas eluvaldkonnas. Mis siis tegelikult ikkagi on eelarvamus?

On üldtuntud teadmine, et eelarvamus on ebapiisavale informatsioonile (sageli peamiselt teiste inimeste arvamusele) toetudes kujundatud stereotüüpne hoiak, mis võetakse enne objekti kohta vahetute objektiivsete andmete omandamist. Eeskätt kasutatakse seda sõna negatiivse eelhoiaku kohta.

Eelarvamus hävitab juba eos igasuguse motivatsiooni. Hävitab juba enne kui ollakse tutvunud lähemalt võimalustega, mida pakub õppimine täiskasvanueas.

Tõepoolest, õpime läbi elu, õpime kogemustest, pisiasjadest. Miks siis mitte avastada enda jaoks midagi täiesti uut, mis aitab meil elus astuda samme uues suunas, aitab pöörata uus lehekülg kui vana enam ei toimi või on oma võlu kaotanud. Niisama kodus istudes ei kasva rahakott ja ei arene inimene. Ikka on vaja panustada teadmiste ja töö või tegevusega. Kutsun koos mõtlema – kuidas saada jagu eelarvamustest ja teha see esimene samm taas õppima asumiseks. Kas õppimise takistuseks võiks olla ka kauge vahemaa? Näiteks maapiirkondades, kus õppimiseks tuleb sõita kuhugi teise linna.

Objektiiv.ee avaldas internetis artikli (6.09.2017) sellest, et  Cornwelli ülikool kutsub üles õppijaid kandma ette kursusekaaslaste negatiivsetest reageeringutest plaanitavale programmile. Artiklis öeldakse: „eelarvamused on kui kitsarinnalisuse, kiusamise või heidutamise aktid üksikisikute või rühmade tegeliku või tajutava erinevuse (ingl.k. diversity) aspektide alusel.“

Lihtsamalt öeldes on eelarvamus hirmu erivorm, uskumus, mis ei vasta tegelikkusele.

Eelarvamused õppimise suhtes kitsendavad meie elulisi võimalusi. Omandades uusi teadmisi, mis on seotud varasema töökogemusega, tõstab inimene oma kompetentsi sel alal. Selline koolitamine võimaldab panustada oma töösse rohkem, mille tulemusel tõuseb tõenäoliselt ka palk. See omakorda aitab tõsta elatustaset ja suurendab rahulolu.

Uue asja õppimisega kaasnev uudishimu ja ootus korvavad näilise ajapuuduse. Tunne, et elutempo on kiirenenud ja sellega kaasnev mõte, et pole aega õppimiseks ega ka muude asjadega tegelemiseks, on samuti üks osa meie eelarvamustest. Aeg on siiski suhteline mõiste – kas meil on seda vähe või palju – sõltub meist endist. Või taas eelarvamustest?

Ka vanusele ja soorollidele on palju omaseid stereotüüpe/eelarvamusi, Justkui ühte vanusegruppi kuuluvatele inimestele oleksid omased mingid kindlad omadused, mis näiteks takistavad õppimist.

„Stereotüpiseerimine lähtub oletusest nagu oleks olemas ühele või teisele soole, rahvusele, vanuse- või muule grupile omased tüüpilised keskmised omadused“ (Kuusik, Davidjants, Papp, 2016). „Stereotüübid mõjutavad seda, kuidas ühiskonnas teatud rühmi nähakse, aga ka seda, kuidas sellesse rühma kuuluv inimene ise ennast näeb“ (Kuusik jt, 2016).

Eestis on täiskasvanud inimesel võimalik leida endale sobiv õppevorm ning saada abi ja toetust õppimiseks ka ühiskonnalt. Ärgem laskem eelarvamustel pidurdada oma uudishimu. Õppimine ja teadmiste omandamine aitab elada ja annab elule uue vaatenurga. See arendab ja annab meile nii vajaliku võimaluse taas tööle asuda ja ühiskonnas ennast kasulikuna tunda. Annab võimaluse läbi täiesti uue asja õppimise luua uut väärtust. Vaja on vaid murda eelarvamused meis endis või siis ka meie lähedastes. Vaatame endasse ja mõtleme – kas täisväärtuslikku elu takistavad eelarvamused ikka on meile vajalikud?

 

Allikad:

A.Kuusik, B.Davidjants, Ü.-M.Papp, 2016, Teabematerjalide koostamine: kuidas vältida stereotüüpe ja eelarvamusi? Käsiraamat. lk 9

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Objektiiv.ee, 6.09.2017, Ülikool kutsub tudengeid kituma LGBT-agendale negatiivselt reageerijate peale.    http://objektiiv.ee/ulikool-kutsub-tudengeid-kituma-lgbt-agendale-negatiivselt-reageerijate-peale/

 

Comments