side-area-logo
Järg juulikuu Türi Rahvalehele – kuidas muuta valla haridussüsteemi

Tegemist on järelooga juulikuu Türi Rahvalehes ilmunud arvamusloole Türi valla harduselu kohta. Ma arvan, et ma ei tee kellelegi liiga, kui ütlen, et need mõtted, mida, kuidas hariduses teha, võiksid kogu maakonna kohta käia.

Hetkel koostatakse maakonna arengustrateegiat, mis aasta lõpuks peab kõigi kolme omavalitsuse volikogude heakskiidu saama. Selle raames käbi koos haridusvaldkonna töörühm, mille tegevuses on mul olnud au osaleda. Pean tunnistama, et selles töörühmas olemine on võrdne süvaõppega ülikooli haridusteaduste erialal, sest koos istuvad minu jaoks maakonna oma ala parimad, nii koolide direktorid kui teised spetsialistid. Enda rolli näen pigem sellena, kes küsib lihtsaid küsimusi ja proovides sellega jõuda olukorrani, kus lõpuks inimene tänavalt mõistab samuti neid eesmärke, mis kirja saavad ning need on ka ühiselt maakonnas teostatavad. Pika juhtu mõte on selles, et neilt kohtumistel räägitakse palju sellest, mida Järvamaa tegelikult hariduses vajab ja sealt ka osa minu kirjapandust pärineb.

Pärast arvamusloo kirjutamist toimus meil volikogu istung, kus vallavanem lubas, et haridusvaldkonna plaani hakatakse läbi mõtlema. Mulle see uudis väga meeldib ning kiidan. Kas ilma meie poolse pideva meeldiva surveta ka selleni jõutaks, seda ma ei oska kahjuks öelda. Sellest rääkides jäid küll kostma mõned mõtted, mis mulle väga ei meeldi, nimelt tundus, et lähtekohaks saab eelarve, mitte hariduse sisu või mõni muu sisuline eesmärk. Sellest oleks küll väga kahju, sest öelda, et Exceli tabeli järgi tuleb mõni kool kinni panna, selleks ei ole vaja kaasamisringe teha ning spetsialisti palgata.

Rahvalehe arvamusloos panin kirja rida ettepanekuid, mis valla arengukavas olla võiks. Võib juhtuda, et neid tundub liiga palju, kuid mure seisneb selles, et volikogu võimalus öelda, mis Türi valla koolides juhtub, on suhteliselt piiratud. Nimelt ei kinnita vallavolikogu, ega isegi aruta komisjonis, koolide arengukavasid, see töö on vallavalitsusel. Seega ainuke selline bürokraatlik juhtimisvahend volikogu jaoks on arengukava. Kui eesmärgid kirjas, siis saame uurida nii kooli juhtkondadelt kui ka vallavalitsuselt, et kaugel eesmärgi saavutamisega ollakse.

Maakonna hariduse töörühmas sai pikalt räägitud hariduse kvaliteedi hindamisest. See tundub üks kesksemaid ja olulisemaid teemasid kogu Türi valla haridusjuhtimises olevat.

Kõik saab alguse sellest, mis on meie eesmärk – kas mõõdetavate tulemustega kool või õpilase areng. Eeldame, et siiski õpilase areng. See tähendab, et kooli edukust tuleb teistmoodi mõõta, õigemini ongi seda raske teha. Kuidas sa mõõdad õpilase arengut? Kui õnnelik ta on? Aga see just ongi tulevikus eduka inimese saladus.

Mida mõõdad, seda ka saad. Täna tunnustame kõiki neid, kes on tublid olümpiaadidel. Seda tuleb teha, kuid selline mõõdupuu tähendab, et koolis õpetatakse mitte lapse arengu vajadusest lähtuvalt, vaid selliselt, et esinemine oleks edukas. Sama riigieksamite puhul, edetabelid jne. Isegi kui me ootame täna koolidelt õpilase arengule keskendumist, siis oleme seadnud vallvolikogu ja -valitsusega raamid, mis suunavad õpetajaid teisti käituma.

Küsisin ka mina, et kuidas me siis arengut mõõdame. Ega väga keeruline ongi seda mõõta ja vb me ei peakski seda selliselt mõõtma nagu seda seni tehtud on, et vaatame tulemusi ja kohe vastus käes. Seda siinkohal enam teha ei saa ja tuleb iga kooli puhul sisu vaatama hakata. See aga eeldab vähemalt vallavalitsuse tasandil piisavate teadmiste olemasolu.

Esiteks, kui eeldame, et õpilane peab arenema, peab kool ise organisatsioonina olema arengule keskenduv. Kas kooli puhul on tegemist õppiva organisatsiooniga või mitte. Parim selle nö mõõtmiseks, on pädevusmudelite rakendamine, kas ja kuidas neid rakendatakse.

Kaasava õpetaja pädevusmudel. Ei ole just vähe asju, mida tegema peaks aga kui õpetaja seda rakendab või vähemalt suuremas ulatuses, siis keskendutakse suure tõenäosusega õpilase arengule. Mudeli osaks on näiteks õpetaja isiklik areng ning enese analüüs, võimekus seletada õpilase arengut jne.

Samuti koolijuhid, kui näiteks oled läbinud Innove 360 hindamise, mida 2017. aastast tegema hakati, siis tulevad sellest välja kõik kooli puudutavad tahud ja koolijuhi võimekus ja vajakused mida paranda saaks. Sest tagasisidet annab nii koolipidaja (vald), lapsevanemad, õpetajad, õpilased.

Kindlasti tehakse sellest paljut ja kindlasti on väga palju, mida veel teha tuleks. Selliste sammude rakendamine aga eeldab täiesti teistsugust lähenemist valla enda poolt. Tõesti, õpetajale tuleb anda võimalus enese arenguga tegelda, mitte läbi raha hinnata vaid neid kes rohkem tuimalt kontakttunde teevad. Õpetaja jaoks tuleb keskkonda luua ja see on otseselt vallavalitsuse ning volikogu, sõnastatud ootuste (läbi otsuste, pidupäevakõnede jne) küsimus.  Samuti koolijuhid, neilt tuleb oodata muudatuste juhtimist, see omakorda tähendab usaldust ja mõistmist, et sellised muudatused avalduvad 7- 10 aasta pärast ja seni, et saada aru, mida koolis tehakse, on vaja nendega ühte jalga käia.

Comments