side-area-logo
Kolm eesmärki Järvamaa haldusreformile

Mul on suurepärane võimalus istuda kahe suuna- Paide ja Türi, läbirääkimiste laua taga. Paides läheme kohati detailidesse ja püüame kaardistada kõike mis toimub, Türil alustasime teineteise võrdlemise, konfliktikohtade kaardistamisega, järgnevalt püüame igas valdkonnas eesmärgid kokku leppida.

Läbirääkimiste stiili määrab suhtumine omavalitsuse juhtimisse. Praktikute koolkonna võib jagada kaheks. Ühed panevad rõhku heas mõttes bürokraatliku süsteemi lihvimisele, teenustele, kättesaadavusele ning korrapärasusele. Teised vaatavad rohkem tulevikku ning püüavad ellu kutsuda muudatusi ja keskenduvad masinavärgile vähem. Uue omavalitsuse moodustamisel on mõlemad lähenemised olulised, kindlasti ei saa me aga lähtuda ainult süsteemide ühildamise vajadusest, nii jätame probleemid tähelepanuta. Muutuste hetk on suurepärane võimalus seada ambitsioonikaid eesmärke, mis tavapärastes tingimustes esile ei kerki.

Siinkohal pakun välja Väätsa poolt vaadatuna nägemuse, kuhu poole uus Paide või Türi kihelkond püüdlema peaksid.

Meil on viimane aeg mõelda meetmetele mis aitavad lahendada elanikkonna vananemisega seotud muresid. Probleemid, mis selle pealtnäha igava protsessiga kaasnevad, on väiksem maksutulu ja seega vähem investeeringuid ning omavalitsuste piiratum teenuste pakett. Ettevõtjate tööjõupuudus ning oht tegevus lõpetada või Järvamaalt minema kolimine. Kõik see mõjutab siin elavaid inimesi- kas meil on tulevikus tööd ja kui kõrge on palk, kas teed on talvel lumest puhtad ja kas naabermajas keegi veel elab.

Esimene eesmärk- parem haridus, rohkem oskuseid. Järvamaal on haridusega kolm väljakutset: esiteks on meil Eesti keskmisest rohkem põhiharidusega inimesi kes saavad väikest palka. Teiseks on meil suur hulk inimesi, kellel on erialane haridus, kuid elu muutub ja tööturg ei vaja enam nende oskuseid. Kolmandaks on meil arvestatav hulk inimesi kes võiks omandada uusi teadmisi, kuid pole sobivat pakkumist ja valikuvõimalused on piiratud.

Edukuse loogika on lihtne- mida parem haridus, seda keerulisemat tööd suudab inimene teha, mida keerulisem on töö, seda kõrgem palk. Olukorras, kus kümne aasta pärast laekub Türi vallas vananemise tõttu ca 500 000 eurot vähem maksuraha, on maksulaekumiste vähenemise vältimiseks parim mõeldav võimalus kõrgemat palka saavad inimesed.

Suurimat mõju palganumbrile pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teadmiste edasi andmine. Tänapäeval on kõik seotud IKT teemadega, seetõttu ei oleks vastavad koolitused kuidagi raiskamine, vaid võimaluste avardamine. Kui 100 inimest õpiks selgeks 3D printeri kasutamise, mis tegelikult on lihtne ja tohutute võimalustega, siis vähemalt viis neist peaks suutma kohe saadud teadmiste abil oma elatustaset tõsta.

Muudatused hariduses avarduvad pika aja jooksul, kuid on suurima kasuga investeering. Laste kõrval on vaja koolidesse tuua täiskasvanud. Hea võimalus on selleks kasutada maakonnas olemas olevate põhikoolide ja gümnaasiumite võrgustikku või kutsehariduskeskust.

Teine eesmärk- tervena elatud eluaastate tõstmine. Minu eakaaslaste pensioniiga algab 70- 75 aasta vanuselt. Kuna maksumaksjaid on tulevikus vähem ei ole riigil raha pensionite maksmiseks. Me peame kauem tööl käima ja seetõttu on oluline kas ja kui palju meie tervislik seisund seda võimaldab.

Praxise andmete põhjal läheb täna enne pensioniiga pensionile 40% meestest ja 30% naistest. Kui selline trend jätkub ei ole tulevikus Järvamaa ettevõtjatel töökäsi kuskilt võtta. Arvestades, et pensionäride arv hakkab aasta- aastalt jõudsalt kasvama, sööks taoline olukord augu sisse ka meie pensionifondi.

Seades eesmärgiks tervena elatud aastate tõstmise, avanevad uued horisondid- toitumisharjumused, sotsiaalvaldkond kui inimese tervemana hoidmise võimalus, vajadus suurendada vaesema elanikkonna sissetulekuid, tervishoiuteenuste kättesaadavus, eakate ja noorte sportimisvõimalused, liikuma panev elukeskkond jne.

Kolmas eesmärk- innovatsioonivõimekuse loomine ehk Järvamaa arengumootorid. Mõtlen siinkohal kogukonna suutlikkust olla innovaatiline ja uut väärtust luua, üksikuid vägagi innovaatilisi ettevõtteid meil on nagu näiteks Paide Masinatehas.

Innovatsioon on millegi uut moodi tegemine, mitte nipet- näpet, vaid märgatava tulemusega. Pean õigeks, et meil, poliitikutel, tuleks olla julgemad ning mitte niisama masinavärgi eesotsas tiksuda, vaid julgeda katsetada, muuta ja seda suurelt. Vastasel juhul jäämegi ootama kuna see riik ükskord tuleb Järvamaale rikkust tooma.

Rääkides aga kogukonnast laiemalt, vajame arengumootoreid. Esimene suurepärane võimalus avaneb riigigümnaasiumi, kutsehariduskeskuse ja ettevõtjate sümbioosis. Muutused ja uuendused vajavad teadmisi, need asuvad reeglina õppeasutustes. Ettevõtjatel on kogemused ja vajadused, mis võiks olla selle sümbioosi kiirendiks.

Heaks näiteks on kunagise Arengufondi juhi Ott Pärna poolt ammu üles visatud mõte, et miks Türi või Paide ei võiks olla droonide linn. Droonide müük rohkem kui kahekordistub aastaga, järjest rohkemaid teenuseid osutatakse õhust ning vajadus näiteks Türi suuruse linnalise katsekeskkonna järele on olemas. Ilma tarkade inimesteta aga katseid ei tehta, oskuslikult kombineerides on võimalik seda tarkust ümber jagada ja see omakorda tähendab raha teenimise võimalusi paljudele.

Innovatsioonist rääkides ei tohi ära unustada kodanikualgatust. Mõnikord peitub rohujuure tasandil palju häid ideid, mis läbi lihtsate asjade elukeskkonda uuendavad, käitumistavasid muudavad, need omakorda aga meelitavad juurde uusi elanikke ja loovad hinnalisi asumibrände.

Kuigi riigi tasandil tehtav haldusreform on vajalik, siis puuduvad sellel ambitsioonid, mis meie elu tuntavalt parandada võiksid. Samuti seisavad meil ees tõsised väljakutsed, millega Eesti rahvas viimati Põhjasõja ajal kokku puutus. Loodan, et need kolm eesmärki ei jää ainukeseks mis välja pakutakse ning protsessi käigus mitte ei teki ainult debatt sellest mis kadumas, vaid räägime sellest, mis tekib.

Ilmus Järva Teatajas 19.04.2016

Comments