side-area-logo
KUIDAS LUUA RIIGIGÜMNAASIUMI

Kas riigigümnaasium luuakse üksi või koos, see on võtmeküsimus, mis võib hoolimata pingutustest määrata loodava haridusasutuse võimekuse. Praegustele ja tulevastele lastele mõeldes oleks aus, kui kooli loomisel arvestaksime töökohtadega, mis võimaldavad 10 ja 20 aasta pärast maakonnas head äraelamist.kutsekas

Järvamaa riigigümnaasium tuleb, kuid veel on paberile panemata selle täpne sisu, millega õpilasi peibutada ja millele koolitundides keskenduda. Sellest on aastate jooksul palju räägitud: kellele on tundunud oluline humanitaar-, kellele reaalsuund. Mõeldud on nii Paides kui teistes omavalitsustes. Järvamaa omavalitsuste liit on kujundanud arusaama, et kooliharidus peaks käima ühte jalga ettevõtjate vajadustega.

Riigigümnaasiumi kujunemist veab eest direktor, kes valitakse tuleval kevadel. Juba riigigümnaasiumi nimetus eeldab, et direktori võtab tööle haridus- ja teadusministeerium. Riikliku kooli sisu üle otsustajad ning lõplik otsustajate ring on tavaliselt ministeerium, direktor, keegi kolmas, keda soovitakse kaasata, ja omavalitsus, kus gümnaasium asub.

Järvamaal tegutseb kuus gümnaasiumi, kus õpib kokku 405 õpilast, neist Amblas 18, Järva-Jaanis 45, Koerus 25, Paides 155 ja Türil 162. Hariduselu kureeriva ministeeriumi arusaam on, et korraliku gümnaasiumi saab teha alates 250 õpilasest.

Seda mõjutavad rahastus ja õpilaste arvust lähtuvad valikud, õppesuundade võimalik arv. Sellest loogikast lähtuvalt näeme, et Järvamaal on tegelikult ühe korraliku gümnaasiumi täis õpilasi, ei rohkem. Seega on arusaadav ministeeriumi ootus, et riigigümnaasiumi loomine toob kaasa teiste gümnaasiumide sulgemise.

Milline on praeguste koolipidajate, direktorite, õpetajate ja lastevanemate motivatsioon Järvamaa koolivõrku korrastada? Julgen pakkuda, et kuigi suur see ei ole. Igaühel neist on midagi kaotada, kuid võit on seni olnud abstraktne jutt maailma paranemisest, kus ühisosa on vähe avatud.

Keegi kaotab töö, keegi peab kaugemale kooli minema, keegi muretseb lapse sõiduvõimaluste pärast, keegi saab elanikkonna pahameele osaliseks. Need on täiesti mõistetavad mured, kuid on rohkelt ka plusse.

Riigigümnaasiumi loomisest on loota kasu kõigile. Mõne tegutseva gümnaasiumi klass, kus õpib alla kümne õpilase, läheb juba ainuüksi vastuollu elukestva õppe strateegiaga, mille järgi on tänapäevane hea haridus faktide kõrval ka sotsiaalsed suhted ja oskused, õppeainete lõimimine.

Mida vähem õpilasi, seda raskem või isegi võimatu on tänapäevaselt head haridust anda. Häid näiteid on Järva-Jaani gümnaasiumist, kus õppekorralduslikult on õppijaid rohkem kui ühes klassis õpilasi. Üldjuhul mõjutab õpilaste vähesus hea hariduse andmist.

Neid näiteid, miks Järvamaa riiklikku kooli vajab, on palju ja neist on üsna palju räägitud. Kes kahtleb riigigümnaasiumi õnnestumises, neil soovitan mõnda neist külastada. Kinnitan, et veendute heades võimalustes juba esimese veerandtunni jooksul.

Kindluse annab koos tehtud gümnaasium. Hea tulemuse saame, kui laua taha tuua kõik omavalitsused, eriti need, kes gümnaasiume peavad ja kellelt muutusi oodatakse. Arutada on palju. Kui praegu saavad vallavalitsused kaasa rääkida ja suunata, kohalikud elanikud nende kaudu hariduse andmist mõjutada, siis uue gümnaasiumi loomisel on vaja pakkuda samasugust võimalust.

Tõsi, hiljem see väheneb, sest suuniseid annab ministeerium, kuid gümnaasiumi loomisel on see võimalus olemas. Lisaks õppekvaliteedile tähendab maakonna koolivõrgu korrastus hulk praktilisi küsimusi: kuidas pääsevad õpilased gümnaasiumi ja sealt koju, kes selle eest maksab, kas ööbida saab, milline on turvalisus.

Kõige keerulisem on oodata Türi inimestelt, et lihtsalt niisama peaks eelistama riigigümnaasiumi Türi gümnaasiumile. Paide ja Türi gümnaasiumiastmes õpib sama palju lapsi ja kui õpilaste vähene arv on teiste koolide puhul oluline argument, siis Türi puhul see ei kehti.

Nõustun nendega, kes arvavad, et Türi gümnaasium võiks olla Järvamaa riigigümnaasiumi filiaal. Seda tuntavalt õppetöö sisu ja ka investeeringute poolest õppevahenditesse ja infrastruktuuri.

Järvamaa erineb oma kahe kõrvuti asuva keskusega teistest maakondadest, seega on õigustud taotleda erisusi. Seda lahendust ei peaks mõtlema Türil üksi, see sobib ka Paides mõtlemiseks.

Ma ei väida tingimata, et maakonna teised koolid tuleb sulgeda, kuid kindel on, et loodav riigigümnaasium nõrgestab kõiki teisi. Samamoodi on loodava riikliku õppeasutuse algus seda nõrgem, mida vähem lapsi seal õppima asub. Kui põhikool on ja peab olema kodulähedane, siis gümnaasiumi puhul on lähedusest olulisema kaaluga võimalused sealt head haridust saada.

Tugeva riigigümnaasiumi sünd eeldab kogu maakonna haridusinimeste ühe laua taha toomist. Kui arvestada, et gümnaasiumi loomise lepingu osapooled on haridus- ja teadusministeerium ning Paide linn, siis algatust saab oodata vaid sealtpoolt.

Riigigümnaasium peab sobima erinevate ootustega õpilastele, kuid ühtlasi vastama kahele tingimusele.

Esiteks on oluline, et uus õppeasutus tähendab muutust õppemeetodites. Vana kooli karm joonlauatehnika peab jääma ajalooks, gümnaasiumis tahaks näha õpetajat kui suunajat ja toetajat, mitte kõige targemat faktide tundjat klassi ees.

Teiseks peab gümnaasium rahuldama Järvamaa eesseisvaid vajadusi. Tulevikus Järvamaale elama asuvad gümnaasiumist kõrgkooli läinud pereemad-isad on enamasti kohaliku kooli taustaga. Seega on loogiline anda neile haridus, mis toetab niisuguseid eluvalikuid, et saada kümne aasta pärast Järvamaal hästi tasustatud töökoht.

Maakonna töökohtade trende on võimalik ette näha. Üks osa neist jääb seotuks põllumajanduse-, toidu- ja metsatööstusega, hõlmates järjest rohkem kiirelt arenevaid keskkonnatehnoloogiaid.

Teine osa töökohtadest on nii-öelda poliitiline valik, mida me teadlikult saaksime siia meelitada. Valitsuse prognoosi järgi kaovad lihtsamad ja keerulisemad ametikohad, mille töö võtab enda teha kiiresti arenev tehnoloogia. Näiteks koristaja, müüja, raamatupidaja ja palgaarvestaja töö.

Suureneb nõudlus spetsialistide järele, kes suudavad luua tehnoloogilisi süsteeme, mis eeldab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskusi ja tehnoloogiatrendide tundmist.

Gümnaasium pole kutsekool, kuid tal võib olla oluline koht inimese edaspidistes valikutes ja võimalustes. Maakonna ainukeses riigigümnaasiumis peab olema kohta tulevastele keeleteadlastele, filosoofidele, õpetajatele ja kultuuriloolastele.

Samas olen endiselt seisukohal, et põhipingutus peab keskenduma kõigele, mis aitab saada heaks inseneriks või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistiks. Nendes valdkondades on töökohti ka kümne ja kahekümne aasta pärast, nad toetuvad kohalikule ettevõtlusele ja peaksid hakkama praegu veel koolipingis istuvatele lastele sisse tooma keskmisest kõrgemat palka.

Ilmus Järva Teatajas 27.oktoober 2016

Comments