side-area-logo
Mis me nende vanade inimeste ja tühjade kohtadega teeme siis?

Rahvastiku vananemine jätab augud töökohtade ridadesse ning kasvatab auväärsete eakate arvu märgatavalt. Muudame praegu Väätsa valla arenguava ning püüame seada eesmärke mis avanevate numbrite valguses võiks abiks olla vähemalt tänasel tasemel elukvaliteedi säilitamiseks.

Alljärgnev tabel (rahvastiku vanuselise jaotumise prognoos sisaldab ühtlasi väljarände prognoosi) sobib hästi iseloomustama kindlasti enamikke Eesti omavalitsusi, paljudel neist on muutused veel drastilisemad.

Sellest tabelist on näha, et tänast tööealist elanikku, keda on hetkel 867 inimest, on aastaks 2035 järgi jäänud ca 640 inimest (arvestusega, et pensioni iga ei tõsteta!). Noorte arv langeb pigem väljarände tõttu, kuna peamine vähenemine toimub nende emade-isade arvelt, kellest täna osad veel ülikoolieas, suurlinna õppima läinud ning tagasi ei pöördu. Eakate inimeste arvu kasv peaks tulevikus silmaga märgatav olema.

Haldusreformi sepitsev minister Aas püüab seda olukorda parandada omavalitsuste liitmisega. Ma muidugi jätkuvalt ei saa aru, kuidas siis inimeste vähenemine pidurdub, sest mõni üksik teenus, mis tõesti vb paremaks võib minna, neid protsesse ei muuda.

Jätkuvalt on mulle teada olevaid lahendusi kaks. Kõigepealt tühjad augud. Teatavasti loodus tühja kohta ei salli ning kui tööjõu puudus väga suureks muutub, siis hakkab tekkinud vaakumiefekt tööjõudu mujalt kohale imema. Tallinn liimib Eesti inimesi liigagi hästi, seega tõmbab töökäsi pigem piiri tagant.

Teine lahendus on targem inimene ja ennast tublisti arendav ettevõtja. Mina ja minu eakaaslased, teeme tööd enne pensioni arvatavasti 70-75 eluaastani. See tähendab palju tööealises vanuses eakaid inimesi. Valla arengu plaanides püüame just tulevast töötavat eakat inimest selleks täna ette valmistada. See tähendab näiteks IT kirjakeele oskuse parandamist kõigil tänastel 45-55 aastastel inimestel. On loogiline, et eakas inimene füüsilist tööd teha väga ei suuda, seega peab mõtlema, kas tal on piisavalt oskuseid, et mõnda teist tööd teha. Samamoodi vaatame täna oma töökohtade strutkuuri- kuidas luua juurde töökohti, mis füüsilist pingutust ei vaja.

Ettevõtja on valla jaoks veel keerulisem. Tema peab selle info valguses hakkama oma tööd ümber korraldama- võimaldama eakale töötajale rohkem puhkust, osakoormusega tööd, muutma oma tootmisprotsesse nii, et vajaks vähem tööjõudu jne.

Tore. Teooriat teame, kuid kuidas seda kõike praktikas ellu viia, see on paras pähkel. Hariduses omame päris konkreetset nägemust, kuid ettevõtluse kohapealt ei osata kuskil väga nõu anda.

Väätsal taotleme muutuseid kahes valdkonnas- IKT oskuste kasv ja huvi suurenemine elanikkonna seas ning taastuvenergia kasutamine ja energiasäästu mõistmine. Täna käivad hoogsad ettevalmistused taastuvenergia õppekeskuse rajamiseks, ehitus ja seadmete pädevuse koondamiseks ning selle rakendamiseks päris elus näiteks OÜ Väätsa Soojus läbi. IKT kohapealt on küll lapsekingades, kuid siiski juba praktikas aasta pärast nähtav digilabor, millele ideaalis suudame väikse tootearenduse võimekuse ja ettevõtlustoetuse juurde luua.

Kui noored on need, kes ei pruugi kodukohta nii kergelt tagasi pöörduda, siis täiskasvanud ei kipu siit väga ära minema. Seega ka sellest küljest vaadatuna on täiskasvanuharidus oluline.

Elanikkonna vananemine on muidugi teema, millega näen tegelemas ministeeriume ja valitsust, kuid mitte väga teadlikult omavalitsusi. Siin kehtiks nagu teemade jaotus. Minu arvates sobib nii tähtis väljakutse Eesti uueks riiklikuks eesmärgiks, mille nimel võiks kõik pingutada.

Lõpetuseks on oluline öelda, et me ei ole mütsi nurka visanud, vaid loomulikult loodame noori tagasi elama saada ning neid juurde meelitada. Siin mängib olulist rolli töökoha kõrval sotsiaalne keskkond- mida saab teha, turvalisus ja kas mul on minuga sarnaselt mõtlevaid inimesi kellega lävida. Ärme unusta, et algul näidatud rahvastiku prognoosid täituvad vaid siis kui me midagi ei tee. Aga me teeme ja päris palju teeme!

Comments