side-area-logo
Päästeamet kinkis mulle raadio

ahh. Sellise tavalise, mitte moodsa, elektri ja patareitoitel töötava. Kuid sellise, mis jääb minu ainukeseks infokanaliks kui riigis kaob elekter!

Sain mitmesaja päästeameti töötaja ees rääkida kui äge elu on Väätsa vallas. Kui lihtne ja hästi töötav sündmus on kortermajade festival ning millist rõõmu pakub koos lumememmede tegemine.

Täpsemalt siis Päästeameti strateegiakonverents “Kas mina olen valmis hädaolukorraks”. Esimest korda hakkasin mõtlema kui hästi ma ise valmistunud olen kui selle aasta Arvamusfestivalil olin kuulanud selleteemalist arutelu. Tänaseks on mul kodus mitme inimese toiduvaru vähemalt 7 päevaks + kõik muu sinna juurde kuuluv, sest skaudi ja kaitseliitlasena oman kõike vajalikku alates priimusest ja taskulambist, lõpetades tulepulga ja veefiltri ehitamise oskusega. Ainuke asi mis veel puudus, oli patareidel töötav raadio.

Kas sinul on kõik vajalik olemas? Vaata soovituslikku nimekirja Päästeameti kodulehelt.

Kes elab maapiirkonnas, oma majas, neil on arvatavasti kõige kergem. Puud sooja jaoks olemas, kaev veega olemas, leidub kartulit ja muud toitu. Kortermajades ja suurtes keskustes seevastu palju raskem, sest kui sa pole valmistunud, siis sõltud pea täielikult infost. Kuidas sa infot aga toidu, transpordi või vee kohta saad?

Kui peaks esinema mingil põhjusel päevi kestev elektrikatkestus, siis:

  • sul puudub kraanist vesi
  • suure tõenäosusega puudub ka toasoe
  • mobiiltelefon ei tööta, telekas ei tööta, netti ei ole
  • bensiinijaam ei tööta, kütust ei saa
  • kanalisatsioon ei tööta
  • poed on kinni
  • jne.

Oled sa mõelnud neile stsenaariumitele, et kuidas hakkama saada. Kuhu minna. Fakt on, et mida suurema ulatusega hädaolukord, seda kauem läheb aega, et riik või omavalitsus appi jõuab. Valmis tuleks olla kuni nädalaks ajaks. Mis iganes- torm, lumesadu, rike elektrijaamas, kõike võib juhtuda ja kindlasti ka juhtub meie elu aja jooksul. Küsimus on kuna, kus ja kui suures ulatuses.

Siinkohal on ka oluline, milline suhe ja läbisaamine on oma naabrite ja ümberkaudsete inimestega. Kuidas teineteist toetakse, kellel on mida jagada ning kas minnakse appi ka neile kes seda vajavad- vanurid, liikumisraskusega inimesed jne. Selles on meie kortermajade festivali, lumememmede, teeme ära jne võlu, et koostehtu valmistab meid ette üheskoos rasketel aegadel hakkama saama. Kuid ärgem unustagem, et esimese asjana peab iga üks ise hakkama saama ja kunagi jõuab ka riiklik abi sinuni.

Istudes saalis tuli ka üks mõte, mille loomulikult esinemise lõpus välja käisin. Kujutan ette, et seda teemat on inimestele võimalik päris huvitavalt seletada. Läbi õppuse. Mitte, et keerame vee ja elektri kinni. Pigem otsime igast majast vabatahtlikke, kes on nõus paar päeva toimetama mängult tingimustes, et neil ei tule kraanist vett ja elektrit ei ole. Olukorra läbimängimine võib olla põnev- kaasame Kaitseliidu ja näiteks keedame õues katlaga vett. Jäädvustame emotsioonid ja kogemused. Käime iga pere juures ja uurime milline on nende valmisolek, kas nad teavad kust mida ja kuidas saab kui midagi juhtub jne. Ilmselgelt on siin vaja kaitseliidu, naiskodukaitse, kohalike kaitseliitlaste ja veel paljude teiste abi. Selline läbimängimine:

  • oleks huvitav
  • läbi praktika paneks paljusid tõsiselt mõtlema ja tegutsema
  • vallavalitsus ja päästemaet saaks palju infot mille järgi oma plaane teha
  • inimestel tekib teadmine kuidas paanikasse satumatta käituda
  • tulevad välja meie nõrgad kohad, mida saame parandada

Kui keegi arvab, et teeks ära, siis andke märku. See oleks põnev, õpetlik ja esmakordne ja pärast seda võivad Väätsa inimesed ka teisi õpetamas käia 🙂

Comments