side-area-logo
Paideks ühinemise eesmärgid- areng vs bürokraatia. Läbirääkimised vol2.

Täna toimus Paides teine ühinemisläbirääkimiste juhtrühma koosolek, laua taga jätkuvalt 7 omavalitsuse esindajad. Arutasime peamiselt kahel teemal- millised on vahepeal toimunud valdkondlike töörühmade tulemused ja mis on ühinemise eesmärk.

innovationTõstatasin eesmärgi teema, sest esimesel kohtumisel pakkusid kõik küll oma eesmärke vastavalt sellele kuidas kodusest ülesandest aru oli saadud, kuid ühist seisukohta ei formuleeritud.  Mulle tundub, et omavalitsuse juhtimisele saabki läheneda kahte moodi (rõhuasetuse mõttes)- täita seadusega pandud ülesandeid- st keskenduda kvaliteetsete teenuste osutamisele või tegeleda rohkem arengu küsimustega ja suunata kogukonda mingeid eesmärke saavutama. Minu tõstatatud  eesmärkide mõte lähtub viimasest loogikast, et KOVil on ülesanne lisaks teenustele ka kohalikku arengut eest vedada, kuna riik seda kohapeal ei tee ja maavalitsustel on täna teised funktsioonid.

Tegelikult on haldusreformi seaduses kolm eesmärki seatud (vt seletuskiri lk 6-7), nendeks on  inimestele paremate avalikke teenuste pakkumine, tagada piirkondade konkurentsivõime kasv ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Konkurentsivõime kasv on neist ainuke mitte ainult bürokraatlikule süsteemile mõeldud eesmärk, kuid kui seda tükkideks ei võta, mõistame seda kõik väga erinevalt.

Mulle meeldiks, kui ühinemislepingusse saaks näiteks kirja eesmärkidena inimeste teadmiste ja oskuste suurendamine, haridusasutuste- ja ettevõtjate toel innovatsioonivõimekuse loomine, elanikkonna vananemiseks valmistumine ja koostöös ettevõtjatega uute töökäte maakonda toomine.

Taolised eesmärgid võimaldavad lisaks teenuste osutamisele suunata eri valdkondade tegevusi, toetada kõrge potentsiaaliga mõtteid ja muutuste suunas püüelda. Samuti saavad läbirääkimiste töörühmad oma valdkonna lähtuvalt eesmärkidest üle vaadata ja vb midagi väga head välja pakkuda.

Leppisime kokku, et järgmisel korral arutame eesmärke ja visiooni.

Valdkondlikke töörühmade tulemused

Esimesed kohtumised kulusid peaasjalikult aruteludele, et mis infot on vaja koguda ja kuidas see saada selline, et pärast võrreldav oleks.

Teenistujate struktuuri ja finantsküsimuste töörühmad peavad alguses ootama teiste esialgseid tulemusi, millest lähtuvalt saavad seisukohti kujundada. Finantsile lisandusid lisaks tulevikuprognoosidele, investeeringukavadele, maksumaksjate arvule ka näiteks andmebaaside ja operatsioonisüsteemide ühildamine, kus kulutused võivad päris korralikuks osutuda.

Sotsiaalis lepiti kokku, et vaadatakse üle ametikohad, teenused, hoolekanne. Hetkel kõigil süsteemid väga erinevad, erinevate määrade, nimetuste ja jaotustega. Lisati eesmärgiks lisaks teenusele, kaardistada kui palju selle teenuse tarbijaid on. Töörühm seadis eesmärgiks vaadata mida nõuab seadus ja mida meil veel täna rahuldaval kujul olemas ei ole. Samuti kodus mõtlemiseks nägemus struktuurist ja 4-5 aasta tulevikuplaanid.

Kommunaalis lepiti samuti kokku mida küsitakse ja see nimekiri on liiga pikk, et siia ümber trükkida. Ilmselgelt on kommunaalvaldkond see kus kõige kergem efektiivsust ja kokkuhoidu võimalik otsida on. Seal tõstatuvad ühisasutuse, teenuste ostmise teemad, samuti kui pikad ja millised lepingud teehooldeks- kas suvi ja talihoole, komplekslepingud jne. Lisaks loomulikult veel sooja- ja veemajanduse asutuste saatus.

Kogukonna töörühmas vaadatakse üle külavanemate olukord ja regulatsioonid (ei saa väga aru miks neid veel vaja on), noorsotöö ja sport- siin jällegi väga palju erinevaid lähenemis- kes haldab objekte, ühe juthimise alla või mitme, mõnes kohas osutab teenust KOV, mõnes kohas MTÜd.

Hariduses tegeleme põhikooli, gümnaasiumi, lasteaia, huvihariduse teemadega. Kaardistame, vaatame mida tähendab ühtlustamine töökohtade (kuhu juurde mida vaja) ja rahalises mõttes ning taristu. Kõige keerulisem on ilmselgelt huviharidus, sest see koosneb detailidest, mis on täiesti erinevad. Juhtrühm lisas ka kutsehariduse, kuigi see pole KOV otsustada, saame siin omada nägemust ja eesmärke.

Töörühmadele sisendiks ja järgmise juhtrühma koosolekuks

– sisend töörühmadest ühinemislepingusse- teksti kujul

– mis info läheb ühinemislepingu seletuskirja

– järgmisel koosolekul ettekandes ära tuua kitsaskohad ja pakkuda lahendused

– milliseid küsimusi soovivad töörühmad teistele töörühmadele esitada

– eesmärgid ja visioon

Ajakava

– kaardistamine toimub kuni 1. maini

– seejärel materjalid läbi arutada ja lepingu draft võiks valmida enne jaanipäeva

– augustis kokkulepete lihvimine

– spetembris peaks volikogud liitumislepingut arutama ning saatma selles avalikule väljapanekule

– külade arutelud oktoobris

– rahvahääletus novembris

– volikogude otsused detsembris

Comments