side-area-logo
Retsept Järvamaale – Väätsa koolis on õpilaste arv kasvanud kolmandiku võrra

Eestis on arvatavasti vähe koole, kes mõne aastaga suudavad kasvatada oma õpilaste arvu 1/3 võrra. Väätsa Põhikoolis on see juhtunud, kusjuures õpilaste arvu suurendamine pole olnud kooli jaoks kunagi eesmärk omaette. Võiks öelda, et antud juhul hääletatakse jalgadega ja sedakorda siis positiivses võtmes.

Kunagine Paide linnapea Alo Aasma avaldas mitmeid kordi arvamust, et Paidele nii lähedal olev Väätsa Põhikool tuleks sulgeda ja laste koht oleks Paide koolides. Eriti pikka tulevikku ta Väätsale ei ennustanud. Ajalugu on muidugi vastupidi läinud, sest mõne inimese jaoks on pigem segased lood Paide koolidega. See on ka õpikunäide sellest kui juhitakse läbi exeli tabeli, mitte toetudes väärtustele ning kui soovitakse kõike tsentraliseerida (maakonna suurune vald).

Kui ma 2013 aasta novembris Väätsa vallavanema ametis alustasin, õppis põhikoolis 105 õpilast. 2014. aastal alustasime põhikoolile uue arengukava tegemist, vahepeal vahetus kooli direktor, kes tuli muide Siseministeeriumist, väljastpoolt haridussüsteemi. Töökuulutuse juures oli link arengukavale ja meid huvitas vaid üks – kas tulevane direktor usub, et kirjas olev on võimalik saavutada. Elu läks hästi – ta uskus, tuli ja tegi.

2015. aastal kui arengukava kinnitati, õppis koolis 106 õpilast, sellel õppeaastal aga juba 155 õpilast ja tegevust alustas pika pausi järel taas kaks esimest klassi. Kolme aastaga on kasvanud õpilaste arv kolmandiku võrra, kuigi sellise mõjuga demograafilist plahvatust Väätsal pole toimunud. Viimati oli nii palju lapsi koolis aastal 2006.

Jalgadega hääletamine tähendab, et midagi on hästi ja õigesti tehtud ning pole üldse paha mõte, seda teiste Järvamaa koolide peal järgi teha.

Retsept minu silme läbi on järgmine:

  1. Kooli juht peab olema hea, süsteemne, uuendusmeelne ning visa. Tehke mis tahate, juhist oleneb väga palju. Margo Sootla seda kindlasti on, üks parimaid näiteid koolipapast, keda teile tuua oskan.
  2. Kooli missioon võiks olla suurem kui laste õpetamine. Näiteks Väätsa kooli missioon on olla kogukonna arengumootor. See tähendab automaatselt laiemat vaadet õppeprotsessile, näoga kogukonna (lapsevanemad, tööandjad, koostööpartnerid jne) poole olemist ja palju avaramat ning julgemat, koostegevat lähenemist õppetöös.
  3. Omavalitsus peab kooliga kaasa mõtlema. Seda ei oska tihti omavalitsusjuhid, volikogude liikmed, märgata, kuid nemad suuresti loovadki raamid kus koolid tegutsevad. Kui koolpidaja lähenemine on silmad pilukil, siis on vaid juhus, kui koolid nö õitsele löövad. Võime küll soovida, et muutunud õpikäsitlust rakendataks, kuid kui kooli rahastamine, tunnustamine jne, seda ei toeta, pole vaja koolijuhi otsa vaadata, vaid omavalitsusjuhtide poole. Mõnikord on vaja, et linnapea või vallavanem ütleks tunnustavaid või suunavaid sõnumeid avalikkusele, neil on mõju. Peab ütlema, et Väätsa vallavalitsusega me seda kõike püüdsime ja mul on hea meel, et Türi vallavalitsus pole alustatule kätt ette pannud.
  4. Eesmärgid peavad olema teostatavad aga ambitsioonikad. Vastasel juhul muutub maailm kiiremini kui mõelda jõuad ning jääd maha kaugemale kui poolele teele. 
  5. Koolijuht vajab toetavat meeskonda. Väga hea kui juhtkonnast inimesed, kuid kindlasti on oluline, et õpetajate seas leiduks neid, kes uuendustega kaasa tuleksid ja mingil hetkel ise initsiatiivi võtaksid. Sest üksi ei tee midagi. Tore on see, et Väätsal on iga aastaga neid inimesi järjest rohkem ja rohkem, kusjuures vanus pole siin üldse mingi määrav tegelane.
  6. Lapsevanemate osalus ja tähelepanu ning tunnustus mängivad kooli arengus olulist rolli. Kool ei ole ainult õpetajad ja lapsed, vaid kool on ka kõik laste pered. Tihtilugu keskenduvad lapsevanemad pisiasjadele aga uskumatult palju kasu on neist, kes jõuavad kaasa mõelda suuremas arengus ja mõistavad neid pingutusi mida koolis tehakse. Tunnustamisest tekkivast motivatsioonist ei pea ma vist rääkimagi.

Eks selles retseptis on sadu koostisosasid, kuid eelpool kirjeldatu on kindlasti Väätsa õpilaste arvu ja koolirõõmu üheks põhjuseks.

Türi valla arengukavasse õnnestus meil sisse panna mitmeid eesmärke mis võiksid anda veel parema hoo koolidele kui see Väätsal täna on. Küsimus on nüüd vaid elluviimises, sest ilma sisulise dialoogita ei vallavalitsuse poolt on keeruline jõuda iga kooli täpsemate vajadusteni.

Head kooliaasta algust kõigile!

Comments