side-area-logo
Sukeldume muutustesse

Kõik muutub. Järgneva kümne aasta jooksul saab meil olema tõsine töökäte puudus, samal ajal on eakaid inimesi palju. Koolidesse murrab lähiaastatel sisse infotehnoloogia, muutuv õpikäsitlus ning õpetajate puudus vormib eelkõige edukad koolid tundmatuseni. Hoogu koguv palgaralli lämmatab ettevõtjad kes ei ole valmis muutuma ning raskustesse satuvad omavalitsused, kes ei investeeri kulude vähendamisse. Tark on seda ette näha ja olla muutuste eestvedaja, mitte tõmbetuultes kaasa loksuja.

Järvamaa tööealiste inimeste arv on vähenenud 10 aasta pärast 4000 inimese võrra. Suures osas on tegemist pidurdamatu protsessiga terves Eestis, mille tingib rahvastiku vananemine, vähemas osas inimeste lahkumine. Antud number tundub üldise statistikana seni kuni me asetame selle arusaadavasse konteksti.

Arvestades keskmiselt ühe inimese kohta maksulaekumiseks 900 eurot aastas, vähenevad omavalitsuste tulud 10 aasta pärast 3,6 miljonit eurot. Lihtsalt öelnuda osutavad omavalitsused 3,6 miljoni eruo eest inimestele vähem teenuseid. 20 aasta pärast on samade maksunäitajate juures vähenemine 5,9 miljonit eurot.

Veel arusaadavam on Paide linna ja Väätsa valla näide. Tänases kontekstis Paide järgmise aasta, ligi 9 miljoni euro suuruse eelarve põhitegevuse tulude juures on 10 aasta pärast maksulaekumise vähenemine 900 000 eurot. Väätsa valla 1,5 miljoni suuruse põhitegevuse tulu juures ligi 135 000 eurot. Loomulikult tõuseb keskmine palk ja ühes sellega maksulaekumine, kuid rahaline puudujääk võrreldes tänasega saab olema tuntav.

Tööandjate jaoks nii avalikus kui erasektoris toob selline trastiline tööjõu puuduse kasv kaasa palgaralli. Haritud inimese eest tuleb maksta rohkem, et teda enda juures hoida. Vähene haritud tööjõud sunnib töökorraldust ümber vaatama, kulusid vähendama, tulusid suurendama või oma tegevuse lõpetama.

Tööealiste inimeste arvu vähenemist vaadates on Järvamaa omavalitsuste jaoks põhiküsimus- kuidas säilitada tänane heaolu vähema arvu maksumaksjatega. Vastus samas on lihtne kuid raske teostada- inimesed peavad teenima kõrgemat palka. Kõrgemat palka makstakse keerulisema töö eest, mis eeldab head haridust ja oskuseid. Samuti peab tekkima juurde töökohti, kus selliste oskustega inimesi vajatakse.

Pakun nägemuse järgnevate aastate olulistest sihtidest meie valitud rahvaesindajatele maakonnas.

Nutikas ja loominguline põhikool on täielikult omavalitsuste vastutus. Seni oleme rääkinud tugevast ja kodulähedasest põhikoolist, kuid kui küsida, mis see on, siis piirdume vastuses hea hariduse mainimise ja kilomeetrite loeteluga.

Elukestva õppe strateegia jutustab lugu täiesti teistsugusest koolist kui oleme seni selle muutumatus konservatiivsuses harjunud. Sõna otseses mõttes tuuakse õpetaja klassi eest õpilaste keskele mitte fakte jagama, vaid seoste loomist õpetama. Riik vajutab lähiaastatel põhja infotehnoloogia pedaali, mis toob igasse ainesse digiseadmed. Kasvav õpetajate põud paneb mõtlema, kas kõik koolid peavad omama kõiki aineõpetajaid või hakkame neid vahetama veerandi ja poolaasta kaupa? Kas maakondlik Noored Kooli programm on võimalik ja kas tuge pakkudes sobivad maakonna parimad insenerid füüsikat õpetama?

Haridus- ja teadusministeerium ei suuda kõiki neid arenguid meie maakonnas korraldada. Omavalitsuse roll on raha jagajast saada visiooni loojaks. Sellises mahus muutuste juures vajavad koolid ja õpetajad suuremat tuge- võimalust teineteiselt õppida, praktikaid jagada ja kellelegi toetuda.

Maakonna arengumootor on veel ehitamata. Loomata riigigümnaasiumi ja kutsehariduskeskuse sümbioos saab olla vaid nii tugev, et toetaks väiksemate koolide arengut. Valdkond, mis kahte kooli ühendab ja siduma peab on infotehnoloogia, milleta ei toimi ükski eluala. Raske on ette kujutada maakonna ettevõtluses kiireid edukaid muutuseid ilma IKT kompetentsita. Täna oleme selles valdkonnas vaeslapse osas, samas õpib meie koolides noori, kes programmeerivad ja disainivad suure lombi taga asuvate ettevõtjate heaks, meie ei saa sellest midagi.

Mänguline täiskasvanuharidus tasub proovimist. Traditsiooniline arusaam haritumaks saamisest kujutab endast kursuste läbimist ja pikka teed kutse- või kõrgkoolis. Samas õpivad noored läbi konkurssite ja võistluste nagu Entrum või Ajujaht, kus targemaks saamine on põimitud äriidee arendamisse. Sarnaseid pikaajalisi perioodilisi koolitusformaate kasutatatakse näiteks Kanadas. Siinkohal hakkabki jooksma õhkõrn piir hariduse ja ettevõtluskeskkonna parendamise vahel. Järvamaa oma versioon Entrumist või Garage48`st võib olla edukas algus näiteks sündmuspõhisele ettevõtlusinkubaatorile, kuid selleks on vaja vähemalt gümnaasiumi, kutsekooli ja täiskasvanute gümnaasiumi tihedat koostööd.

Kodanikuühiskonna tugevus paistab vähenevate resursside juures rohkem silma. Kes täna veel ei mõista inimeste omaalgatuse, poliitika kujundamisel ja elluviimisel inimeste osalemise olulisust, selle jaoks soovitan taaskord mõelda läbi raha. Usaldades inimesi oma kodukohas ise tegema ja neid selles toetades, toovad nad läbi projektide raha ja uuenemise. Heakorra, turvalisuse, tervise küsimused võivad paremini laheneda kogukonna tegutsemises, vajamata ametnike sekkumist.

Ehitame IT küla – paigaldame kiire interneti, meelitame 3 tarka perekonda seemneks ning kasvatames sellest oma Silicon Valley. Kõlab utoopiliselt seni kuni jääme mõtlemises konservatiivseks. Rääkides kaugtööst, on IKT valdkonnas tegevad inimesed ministeeriumi töötajate kõrval kõige potensiaalsemad uued elanikud Järvamaal. Paide kõrval Väätsa alevik asub täpselt sellises orus kuhu mahuvad targad majad, digikool ja heade inimeste elukohad. Potensiaaliga kohti on Järvamaal mitmeid nii raudtee kui suure maantee läheduses.

Inimeste elama meelitamise asemel on olemas ka vähekasutatud alternatiiv. Tänaste rahavastikuprotsesside juures ei ole võimalik rahvaarvu vähenemist vältida ning siit ära kolinutest enamik ei naase kunagi tagasi loogilistel põhjustel. Inimestelt, kes elavad suurlinnades kuid südamega on Järvamaal, võime paluda aga igal aastal väikest panust nende oskuste ja teadmiste näol. Mida vähemaks jääb tööealisi inimesi, seda hinnalisemaks muutub see seni vähekasutatud ressurss. Mõne mõisa turundusstrateegia või inkubeeritava ettevõtte nõustamine maksab korralikult, kuid vabatahtliku töö tasu- tänamine ja meelespidamine, ei maksa meile midagi.

Tulupoole kõrval jookseb kulupool, mis vajab investeeringuid tulevikukulde vähendamiseks. Poliitikute jaoks kindlasti keeruline, sest valija ei pruugi tulevikus juhtuvaid muutuseid tunnetada ja surve mõne mänguväljaku rajamiseks võib suurem tunduda. Samas kuluka tänavavalgustuse üleviimine LED süsteemile tasub kolme-nelja aastaga ning vähendab kulusid poole võrra. Liginulleenergiahooned, milleks alates 2019. aastast kõik avalikud renoveeritavad või uued hooned ehitada tuleb ja mille näide Väätsa Eakatekodu näol valmimas on, vähendab majanduskulusid kaks kuni kolm korda. Näiteks Väätsa Põhikooli renoveeritud hoonelt hoiaks kümne aastaga kokku 200 000 eurot.

Võrreldes tulevikuga oleme täna rikkad nii raha kui inimeste poolest, et teha tarku investeeringuid õigetesse objektidesse ja infrastruktuuri, eelkõige aga inimestesse. Kuna hästi elamise eelduseks on tark ja haritud inimene, siis peaks iga omavalitsus tänasest tunduvalt rohkem panustama kooli arengusse ja õpetajatesse. Vältimaks Tallinnale ja Tartule noorte koolitamist, peame mõistma keerukamat tööd pakkuvate ettevõtjate olulisust, et oleks keegi, kes kõrgemalt haritud inimesi maakonnas hoiaks.

Ilmus Järva Teatajas 19.märts 2015

Comments