side-area-logo
Türgi hariduse tehnoloogiliste uuenduste ja pulma uurimisest

Viimasesse nädalasse mahtus Türgi haridussüsteemi kompamine, õpetamisel kasutatava tehnoloogiaga tutvumine, kultuur, suurepärane toit, uued tuttavad ja isegi üks pulm. Väätsa kool ja vallavalitsus on aastaid rahvusvaheliste projektide raames enda silmaringi täiendanud. Seekordne projekt keskendub hariduses tehnoloogia rakendamisele, partnerriigiks on Türgi, rahastajaks Archimedes (Erasmus +) ja eestvedaja õpetaja Anneli Tumanski. Projekti järgmises etapis toimub õpetajate vahetus kahe riigi vahel.

Põhi- ja keskkooli elu rikastab riiklik programm Fatih, mis on siis midagi meie Tiigrihüppe taolist. Projekti raames on kõigis Türgi koolides olemas kaasaegne kiire interneti võrk, sadade LAN kaablite ja wifi võrkudega. Eesti hakkab seda sammu tegema järgneval kolmel aastal. Igas klassis on lisaks tavatahvlile, markertahvlile ka smartboard. Kolmanda kooliastme õpilastel on kõigil tahvelarvuti, mis kooli lõppedes neile päriseks jääb (Väätsa vallas on sama süsteem tahvelarvutitega olnud kuni selle õppeaastani).

Õpetajatel ja õpilastele on loodud keskkond EBA, see sisaldab suurel hulgal õppematerjale, võimaldab neid üles laadida ja samuti ise luua (Eestis vb sarnane asi on Koolielu.ee, kuid teise loogika järgi ). Paljud õppematerjalid on riigi poolt tehtud. Tõsi, ka Eestis on taolisi pdf raamatuid, kuid meie kogemus ütleb, et digitaalseks õppeks on sellest vähe. Raamat, kui see on digiversioonis, peab olema interaktiivne. Samas on neil rohkem, töövihikuid, video- ja mänguõppematerjali  ja seda päris huvitavat. E- kool ise on sellest süsteemist eraldi.

Nõrgaks kohaks saab tuua EBA süsteemi jäikuse. Hea on, et kõik on ühte kohta koondatud, kuid kui riiklik süsteem ajaga kaasas ei suuda käia, siis on terve riigi koolidel pidur peal. Näha oli, et nö ülevalt alla tulnud õnnistus ei rakendu igal pool kergelt (sama ka Eestis). Kasutati küll nutivahendeid ja digitahvlit, kuid töövõtted olid täpselt samad mis paberil, seega ei toimunud mingid efektiivuse, huvi vms muudatust õppetöös.

Nägime koole, kus püüti tehnoloogiat õppetöösse tõsiselt rakendada, ja neid, kus see tundus võimalusena, mida ei osatud hinnata ja kasutada. Kuigi pea kõik türklased on nutitelefoni inimesed, seda ka õpetajad, igas vanuses, on pigem puudu metoodikatest ja oma avastuste jagamisest. Kuidas olemasoleva tehnoloogiaga saavutada tõesti paremaid tulemusi.

Izmir`i ülikoolis oli meil üsna aus ja avatud vestlus õppejõuga, kes vastutas õpetajate koolitamisel tehnoloogia poole eest. Tema tööd ei takistatud, vaid lubati kõike teha, kuid nö suunist ülevalt alla, et tulevaste õpetajate üheks pädevuseks digipädevus teha, polnud.

Seega õpetajaõppes puudus tehnoloogia pool. Neil pole isegi ligipääsu süsteemile EBA või Fatih, mis näitab, et Eestisse ka läbi praktilise elu valusate kogemuste tulnud teadmine, et digivahendite kasutamiseks on vajalik õpetajate õpe ja täiendõpe, nende toetamine jne, veel pole. Koolitused õpetajatele küll on, kuid pigem seadmete kasutamiseks, mitte sisulisemaks.

Türgi riiklik õppekava on ka paindumatum kui Eestis. Meil on kirjeldatud kuhu jõuda tahetakse ning milline tee sinna jõudmiseks valitakse, on suuresti iga kooli teha. Saadud kogemusele tuginedes saab väita, et see on digipöörde õnnestumiseks oluline.

Kokkuvõtvalt tundus mulle, et kuigi üks riiklik keskkond, kus kõik asub ühes kohas, on hea, ei ole Eesti valitud suund kuigi halb. Õpetajad ei sõltu nii väga riigist ja uute võimaluste avanedes on meie haridussüsteem paindlikum ning kohaneb kiiresti.

Küll aga tundub Eestis praegu liiga palju võimalusi olevat ning ehk aja jooksul kogu digiõppe pool korrastub nii, et kasutusse jäävad maakondade, aine valdkondade või koolide kaupa kindlamad programmid ja keskkonnad. Nii väheneb õpilasel vajadus uue keskkonna kasutamiseks oma aega kulutada ja saab rohkem õppetööga teha. Tõestust saime ka sellele, et omavaheline koostöö ja parima praktika jagamine on oluline ning seadme olemasolu teadmata kuidas seda rakendada on igas riigis raha raiskamine.

Türgi õpetaja palk on meie omaga sama, selle täpset ülesehitust ei jõudnud uurida. Kuid õpetajatel oli keskmiselt 35 kontakttundi, mis on suhteliselt suur koormus ja jätab väikese ruumi ettevalmistuseks või enese arendamiseks. Eestis võib sama väita, kuid riikide vahe on selles, et meil on inimesi vähem ja rahvastiku vananemisega vähemaks jääb, neil on töötajate ülekate aga väga hea.

Ma ei taha ette tormata ja rääkida mida Väätsal selle projekti raames teeme või teha saame. Enne mune ja siis kaaguta! Küll aga mõned mõtted meil on lisaks sellele, et enda sihtide mõistmine läks palju selgemaks. Väätsa õpetajad ja kooli direktor kindlasti suudavad minust tunduvalt rohkem siin võimalusi näha.

Muide, projekti raames täitsid küsimustikud Türgi ja Väätsa õpilased, õpetajad ja valla töötajad. Järgmine küsimustik peaks tulema aasta pärast, kuid juba praegu andis see mõtteainet, mida IKT arengukavas silmas pidama peaks.

Izmiri ülikool 70 000 üliõpilasega tegeles täpselt asjadega, mis meil Väätsal ka teemaks – energiatõhusate hoonete ehitamine, taastuvenergia (päike ja biomass). Vaatame täpsemalt kuidas läheb, kuid esialgse kokkuleppe ühe mõtte osas tegime ning kui detailsem info neile saadetud, siis näeb, kas on ühisosa ühe teadusprojekti algatamiseks.

Pulma sattusime tegelikult juhuslikult, ühe õpetaja nõbu abiellus ja meil õnnestus natuke seda toredust nautida (alla 200 inimese pulm see seal kindlasti ei olnud). Pulm kestis kaks päeva. Esimene päev oli traditsiooniliste tegevuste päralt. Teine päev oli söömine, seejärel tants sellise kaasaegse ansambli saatel ning siis õnnitlemise tseremoonia. Sellega ka pulm ca 23:00 ajal lõppes. Kinkida sobib noorpaarile kulda või siis raha. Antud juhul kavatseti näiteks auto soetada ja viisakas oleks ju seda suguvõsa toetusel teha.

Päevad olid tegelikult väsitavad, sest alustasime kella 8 ajal ja lõpetasime õhtusöökidega (ametlikud ja piisavalt pikad) kuskil 22:00 ajal. Pidevalt võõrkeelset infot analüüsida väsitab eriti. Kolmas päev oli raske, neljandal päeval ülikoolis aga ei saanud meist keegi eriti kergelt pihta tehnikale, mida esitleti.

Comments