side-area-logo
Türi kihelkonna taasloomine

Väätsa, Käru ja Türi valla ühinemine viiks lõpule kihelkonna taasloomise, millega tegid algust 2005. aastal Türi linn ning Türi, Oisu ja Kabala vald. Käru pole ajalooliselt Türi kihelkonna osa olnud, kuid võtkem seda kompromissina Vahastu puudumise eest, mis meitelt Raplamaale kunagi suunati. Pealegi, kes Käru vallas käinud, see teab, et väike, kuid tubli, korras, kaunis ja palju tehtud selles vallas.

Reopalu

Augusti lõpus andis Väätsa valla Reopalu külarahva esindaja Väätsa volikogule üle Reopalu elanike soovi Paide linnaga liituda. 116 Reopalu registreeritud 16+ elanikust oli alla kirjutanud 62 Reopallu registreeritud elanikku. (pöördumine on leitav Väätsa valla koduleheküljel menüü “haldusreform” alt). Rahvakoosolekuid on Väätsal tehtud aasta algusest alates, samuti volikogu istungeid, kus isegi Paide linnapea ja Türi vallavanem rääkimas on käinud. Järgmisel kolmapäeval algab haldusreformi teemaline tuur mööda Väätsa külasid (enamus aegu veel täpsustamisel), esimesena arutlevad Reopalu inimesed ja Väätsa volikogu liikmed Reopalu elanike soove ja mõtteid kell 18:30 koguduse hoones.

Mis Reopalust saab, on Väätsa vallavolikogu otsustada. Kaalukausile asetatakse Reopalu elanike soovid ja tunded ning Väätsa ajalooline terviklikkus ja kogukondlik kokkulepe. Kogu haldusreformi protsess on seda keerulisem, et kõigi elanike soovidele vastu tulles peaks Väätsa volikogu valla tükeldama ja lõpetama Väätsa kui sellise. Seda loodetavasti keegi ei taha. Samas peab inimeste soovidega arvestama, tunnetades piiri, kus hakkab ühtede soov teiste elu vastupidises suunas mõjutama.

Vallavalitsusele on volikogu aga andnud ülesande valmistada ette Türi ja Käru vallga võimalik ühinemine. Arutelud on jõudnud sinnamaale, kus ühinemislepingud kõigi oma lisadega läbivad septembri lõpu volikogudes esimese lugemise ja avaldatakse ametlikult elanike arvamuste kogumiseks (leping on leitav Väätsa valla kodulehelt, menüü “haldusreform” alt).

Ajalised raamid

Vastavalt seadusele peab leping olema valikustatud vähemalt 3 nädalat, see tähendab 23. oktoobrini. Seejärel toimuvad volikogude istungid arutamaks laekunud ettepanekuid. Rahvahääletuse varjaseim nädal on 7- 13. november. Pärast seda on ette nähtud vaiete esitamise tähtaeg ning seejärel kas novembri lõpus või detsembri alguses kogunevad volikogud kinnitavad rahvahääletuse tulemused ning otsustatakse haldusterritoriaalse korralduse muutmine või mittemuutmine.

Ajakavast on näha, et kuigi maakonnas on kõlanud arvamusi, et aeg tuleb maha võtta, liigselt kiirustatakse jne, ei anna haldusreformi seadus ja valitsuse määrused oma tähtaegadega enam mingeid võimalusi. Alles juunis tundus olukord teine olevat, sest siis ei olnud seadust ega teisi otsuseid mis meid täna kannustavad tempot hoidma.

Mitmed omvalitsused on riigikogu otsuse kohtusse kaevanud ja nii ootabki terve Eesti 1. oktoobrit kui võib selguda tõsiasi, et sundliitmine pole kas ajalise raamistiku tõttu või mitte piisavalt põhjendatult võimalik. Hõiskamiseks pole põhjust kellelgi. Vastuolu korral saadetakse seadus Riigikogule ülevaatamiseks ja arvatavasti korrigeeritakse see põhiseadusele vastavaks. Küll aga tekib palju segadust ja kindlasti leidub selles ka kannatajaid. Tegelikult on suur hulk omavalitsusi palju tööd teinud ja terve aasta sisuliselt ühinemisteemadele pühendanud. Lugeda kokku need töötunnid, siis võiks seda suuremahuliseks üleriiklikuks raiskamiseks nimetada.

Kogukonnakogu

Ühinemislepinguga oleme kokku leppinud Väätsa ja Käru territooriumile kogukonnakogude loomise, kuhu kuuluvad tulevikus külavanemad, volikokku kandideerinud ja erinevate huvirühmade esindajad (eakad, noored, ettevõtjad jne). Kogukonnakogu teeb ettepaneku Väätsa ja Käru esindajate määramise volikogu kõigisse komisjonidesse, et ei juhtuks meie piirkondade kõrvale jäämine valla juhtimisest. Samuti saab kogukonnakogu anda vallavalitsusele omapoolsed nägemused vajaminevatest sammudest valla juhtimisel.

Tasapisi vananeval ja kahaneval Järvamaal on üheks võtmeküsimuseks kindlasti kogukondade ja elanike, mitte ainult kaasamine, vaid tegelik osalemine omavalitsuse elu korraldamisel. Ühtepidi on see raha kokkuhoid (ma ei pea silmas rahvamaja üleandmist MTÜ-dele), sest iga inimese looming ja panus on unikaalne ning sellel on ajaliselt või rahaliselt mõõdetav väärtus (tihti ka hindamatu), mida ükskõik kui palju ametnikke ei suuda kunagi asendada. Teisalt elab tihedalt omavahel seotud omavalitsus kergemalt üle kõik raskused ning suudab tekkiva sünergiaga astuda suuri samme.

Comments