side-area-logo
VÄIKESE KÄRU VALLA 40 AASTASE AJALOOGA ÕPPETUND

Ma tean, et paljude jaoks on Käru valla pereklubi Kerro täiesti uskumatu kohalik omaalgatus, sest suure osa eestlaste maailm pöörleb tavapäraste MTÜde, seltsingute, käsitööühenduste jne ümbruses, mida suurem linn ja linnalisem elu, seda rohkem peaks silmad sellisest nähtusest punni minema.

Mul õnnestus eile osaleda Kerro tuluõhtul, ühel selle aasta pereklubi pidudel. Nimelt tähistab klubi novembris oma 40. aastapäeva, olles arvatavasti kõige vanem omataoline seltsielu viljelev klubi terves Eestis.

Neile lühike selgitus, kes Käru/Kerro elust midagi ei tea. Käru vald (613 elanikku), ühineb peagi Raplamaalt Järvamaale. Käru nimi oli varasematel aegadel Kerro, sellest ka pereklubi nimi. Pereklubil on laudkonnad, peremees ja perenaine. Viimaste ülesanne on kogu klubi tegevust töös hoida, iga laudkond aga vastutab ühe sündmuse toidu ja programmi olemasolu eest. Klubi liikmete arv on 80 inimese lähedale, osaleb aga palju rohkem inimesi.  Võib öelda, et üle 10% vallaelanikest on seotud.

Mis seal ikka, võib mõelda kauge maa tagant, ilma ise seda kõike nägemata. Tegelikult on tegemist väga võimsa kogukondliku algatusega. 40 aastat tähendab mitut põlvkonda inimesi, traditsioone ja tavasid. On märkimisväärne, kui palju nähakse vaeva ühe peoõhtuga, kuidas inimesed on esimese looga tantsupõrandal, toiduvalmistamsed mõeldakse peensusteni läbi, kujundus jne (suurlinnades tellitakse see kõik mingilt sündmusagentuurilt kus pole kunagi tunda sellist südame ja käega loodu hõngu).

Samuti on au asi kaasa teha ja mõelda, mitte ei vantsita lihtsalt kohale. See on üks selliseid nähtuseid, mis muudab kogukonna tugevaks, mis tõmbab sinna jätkuvalt juurde uusi inimesi (kohtusin mitmega, kes olid hiljuti elama asunud). Inimeste omavaheline läbikäimine, looming ja fantaasia, mida ei asenda kunagi ükski vallavalitsus, kuid mis vajab kindlasti vahetevahel vallavalitsuse tuge. Täiesti kindlasti on tegemist sündmusega mis väärib vähemalt maakondlikku tähelepanu ja kaitse alla võtmist :) Linnavurledele aga soovitan tulla imet kaema ning studeerida.

Eks räägiti laua taga ka valimistest ja sellest, mis pärast valimisi saab. Kuna Käru vallas ei ole kultuurimaja kui ametiasutust ning suur osa kultuuri- ja spordisündmustest on korraldatud nii ühe kui teise inimese poolt, sh ka vallavalitsuse töötajate poolt, siis küsimus on, kes kõike tänast elus hoiab. Ühinemisläbirääkimistel neist teemadest laua taga juttu ei olnud. Väätsa rahvamaja ja selle arendamine kogukonnakeskuseks on meil ühinemislepingus fikseeritud.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vaatasin Käru valla kodulehele ja seal oli kultuuritöötaja töökuulutus (tõsi Riigi Teatajast sellist ametikohta volikogu otsuses ei leidnud) olemas. Õige samm, sest teistmoodi ei kujutaks ettegi, mingid ülesanded potsatavad lihtsalt maha ja sinna nad vedelema jäävadki või siis tuleks rakendada pealesunnitud vabatahtlikkust, mis on üks eriti mõru asi.

Tegelikult jääb aga ühest kultuuritöötajast väheks, sest otsustusprotsessid kolivad koos vallavalitsusega Kärust minema. Väätsa puhul on suur lootus kogukonnakeskuse peal, kus saab olema 4 töötajat ja see juba ainuüksi tekitab sünergia. Ma siiski näen siin lahendust kogukonnakogus. Tegime Käru ja Türi vallavolikogudele vastavad ettepanekud, et kogukonnakogud, mis Väätsale ja Kärusse luuakse, ei oleks mitte ajutised, vaid alatised. (selle ettepanekuga Türi vallavalitsus nõus ei olnud, nende jaoks on kõrgelt ja kaugelt juhtimine valda rohkem ühendav nähtus).

Kogukonnakogusse kuuluks kohapealsed otsustajad ja aktiivsed inimesed, kogukonnakogul võiks olla võimalus osa seltsi- ja kogukonnategevuste rahade jaotamisest otsustada jne. Sellisel juhul jääks kohapeale alles võimalus, et haarad kogukonnakogu juhi varrukast nagu varem vallavanema puhul, kinni, räägid mõtte ära ja asi saab tehtud. Ei ole tähtis, et vald ainult toimiks, vaid tähtis on, et vahetu suhtlemine vallavõimu ja inimeste vahel säiliks. Mingid vastuvõtuajad või üksiku ametniku kaohepeale jätmine küsimust ei lahenda, sest osa olulisest suhtlusest käib kabinetist väljaspool, kasvõi selle sama Kerro klubi sündmusel.

Usun, et valla juhtimise mudel peab ja võib olla laiem kogukonnakogude näol ning see ei võta vallavalitsusel rohkem tükki küljest ära, kui et peab erinevate arvamustega varasemast rohkem arvestama. Ühtpidi hoiab vallavalitsuse ärksana, teistpidi tagab parema kohapealse arengu.

Comments