side-area-logo
Vallavanema loetud päevad. II osa

Selles postituses keskendun vallajuhtimisele, mitte olukorra kirjeldamisele vaid tulevikunägemusele mis aasta jooksul tekkinud on.

Pean oluliseks pikemaajalise mõjuga tegevusi- inimvara arendamine, ühtsema ja jõulisema kogukonna tekkimise toetamine, ettevõtlikud inimesed, helgete peade panus ning Väätsa suvi. Mõju ei ole koheselt nähtav nagu mõne tee või maja ehitamine, kuid õiged sammud annavad tulemuseks lumepalli, mis veerema hakates väärtust palju enam luua suudab kui mistahes muu investeering.

Need mõtted on vallavanemaks olemise tulemus, seostades meie praeguse olukorra ja vajadused eelnevate kogemuste ja teadmistega. Tunnistan, et mina ideid ei genereeri, minu ülesanne on kuulata, ideede ja olemasoleva vahel seoseid luua ning tulemus inimestele tagasi põrgatada või ise ellu viia.

Inimesed, inimesed, inimesed

Inimvara küsimus on lihtne aga väga keerulise lahendusega. Kes Väätsal elavad ning millised on nende oskused, ettevõtlikkuse tase ning kui paindlikud on nad tööturul. Teatavasti on palk seotud inimese oskuste ja teadmistega. Samuti on terve elu ainult ühte ja sama tööd teinud inimestel raske leida uut või üldse, isegi kui oskused on olemas, harjuda mõttega, et pean midagi teistmoodi tegema.

Eestis keksmiselt on 10% elanikest põhiharidusega, Järvamaal 18%, Keskharidusega on 53%, Järvamaal 59% ning kõrgharitud inimesi on Eestis 37%, Järvamaal vaid 23%. Need numbrid on väljakutse tervele maakonnale. Mida madalam haridus, seda lihtsam töö, seda väiksem palk.

Siin tulebki mängu Väätsa põhikool, mille uut arengukava tehes näeme lisaks põhiharidusele vabaharidust ja täiendkoolitust. Lisades siia juurde rahvamaja, proovime jõuda koolini, mis oles tõsine kogukonna keskus, ühendades endas, noored, ettevõtjad, lapsevanemad ja teised vallaelanikud. Meie inimvara võti on koolitada või anda tööturul edukaks olemiseks vajalik paindlikkus oma elanikele. Meie ettevõtmisi toetab uus Euroopa Liidu vahendite periood, kus vähem raha läheb betooni ja oluline osa tuleb just sellistele ettevõtmistele toeks.

Ise tehtud, hästi tehtud

Ma usun kogukonna jõudu. Mistahes vallavalitsus ei suuda kunagi olla nii loominguline ja ellu viia sellises koguses mõtteid, kui seda suudab kohalik kogukond. Väätsa kõige tugevam jõud on eakate klubi Ristikhein. Kui keegi näeb selles tülikaid vanainimesi, siis on ta rumal. Ristikheina võlu on eakate inimeste koostegemises, neile väljundi pakkumises, nende vaimu elutervena hoidmises. Kui oleks vaid rohkem aega, mul on unistus ühest korralikust meesteklubist Väätsal, mis elu näinud meestele pakuks võimalust koos käia ja nende oskusi rakendada ( kui keegi on nõus ära tegema, andke teada!)

Meil on Jalgrattamuuseum, ehe näide väärtusest ja hoolest, mida inimene suudab luua. Lastehoid Vääsuke, mis kasvab kiiremini kui mõni börsiettevõte. Õpilasesindus ja noortevolikogu jne. Meie külades on väga häid inimesi, kes suudavad teisi ühendada, nimetaksin külaseltse ja külavanemaid järgmise aasta väljakutseks. Uues eelarves leiavad kindlasti oma koha toetavad meetmed mis peaks Väätsa küladele võimaldama toetuse kogukondlikeks tegevusteks ja objektide rajamiseks. Samuti noorte omaalgatuse fond, mida võiks edaspidi noortevolikogu käsutada.

Olen oma vallavanema aasta kaardistanud vajadusi, astumaks 2015 aastal sammu selles suunas, et me kõik oleks oma elukeskkonna kujundajad, rõõmu loojad ning ei jätkas raskuseid ainult ühtede inimeste kanda.

Vallavanem kui kunn või..

Valla juhtimist on võimalik kahte moodi üles ehitada- vallavanem kui kunn ja teeme kõike koos versioon. Vallavanem kui kunn tähendab, et otsuseid on kergem vastu võtta, saab kiiremini arendustööga tegeleda ja kui midagi on vaja, tuleb ainult vallavanema käest tuge paluda. Kõik koos versioon aga on aeglasem protsess, vallamajal endal kulub palju energiat inimestega suhtlemiseks, kaasamiseks ning poliitiliselt on oht, et tekivad uued informeeritud aktivistid, kes ühel päeval su koha endale võtavad.

Samas tugeva kogukonna saab üles ehitada just koostegemisega. Võiks vabalt jätta alles mugava süsteemi, kus seltsid ja MTÜd käivad vallvalitsuselt raha küsimas. Nii on sõltuvusahel kenasti paika pandud. Kuid oleme otsustanud sellele rahale selge raamistiku anda, et kõigil oleks teada kuna ja kust ning palju neil on võimalik toetust küsida.

Tegime vallavalitsusega suvel küladele tiiru peale, rääkisime oma mõtetest ja kuulasime inimeste omi. Varjatud plaan aga oli kaardistada olukord, kas ja palju meil on neid aktiivseid, keda valla poolt toetama peaks, et nad oma külaelu käima saaks tõmmata. Väätsal on kõik vajalikud inimesed olemas, järgmisel aastal on meil plaanis juhtimine muuta süsteemsemaks ja laiapõhjaliseks. See tähendab külavanemaid, nende kaasamist ja infoga varustamist, samuti volikogu ja asutuste suuremat panust ja sidumist arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamisega.

Helged pead

On paratamatu, et arvestatav hulk kõrgelt haritud inimesi pärast õpinguid Väätsale tagasi ei jõua. Meil pole võimalust neid siia meelitada, sest teatud töökohad puuduvad- näiteks juristid või kirurgid. Küll aga võime paluda igalt ühelt pisikest panust nende oskuste või sotsiaalse võrgustiku näol. Näiteks 50 inimese panus, igal ühel 24h aasta jooksul (2h x 12 korda aastas) on 1200 töötundi. See on väikese valla jaoks tohutu ressurss, kuid igale inimesele üksikuna pisike panus oma kunagisse kodukohta. Nii võib kellegi abiga teha mõisale turundus strateegia, üles ehitada mõne koolitusprogrammi vms. Ainuüksi sellise süsteemi juhtimine on keerukas protsess. Mul on hea meel, et väljaspool Väätsat õppiv edukas noor Erki, on öelnud juba jahh, et tema tahaks helgete peade programmi eest vedada 🙂

Väätsa suvi- eesmärgistatud kultuuritegevus

Väätsa suvi tähendab, et suvel on siin elu. Palju lapsi, vanu väätsakaid, külalisi huvitatuid, sündmusi ja elu. Kui täna on valla kultuurielu juhitud kolhoosiaja süsteemi järgi- korraldab rahvamaja juhataja, siis on aeg luua raamistikku ja toeks olla ning anda võimalus inimestele ise teha. Kõiki häid ideid peab toetama ning olemas olevad sündmused võib “majast välja anda” kui tahtjaid on.

Väätsa suvi tähendab esiteks plaani iga kahe nädala tagant üks suurem sündmus, mis tõmbaks külastajate näol raha ligi ning pakuks siinsetele elanikele elamisnaudingut ja meelitaks siit läinud inimesi tagasi suvitama. Teiseks testime ära varasem mõtte, mida meie huvijuht taaskord meelde tuletas- lapsed igale poole. Nimelt on meil vallas suurepärased võimalused suviste laagrite võõrustajaks olla.

Käega katsutavat loome samuti, see on rohkem nagu ametisse valimisel lubaduse täitmine- jätkata võetud kursil. Eakatekodu tark maja valmib märtsiks, suure tõenäosusega suudame koolihoone samasuguse energiatarga hoone renoveerida, reoveepuhasti, Röa veetorude vahetus, Kiigepargi väljaehitamine jne. Muidugi ehitamisega läheb nüüd keerulisemaks- euroraha jagatakse sellel perioodil rohkem pehmetele tegevustele kui betoonile.

Comments